Nafta viib Venemaa ja Saudi Araabia pankrotti

Järgnevalt avaldame Matthew Lynni arvamusloo naftat eksportivatest riikidest:Milline võiks olla järgmine suur finantskriis? Kas tehnoloogiasektori mulli lõhkemine? Või hoopis aktsiaturu totaalne kollaps? Need võivad juhtuda. Aga kõige tõenäolisemaks võib pidada seda, et mitmed riigid hakkavad nafta ja toorainete hinnalanguse tõttu pankrotti minema.

Rahvusvaheline Valuutafond arutab praegu, kas anda abiraha nafta hinnalanguse tõttu kannatavale Aserbaidžaanile või mitte. Tundub, et Venezuela on jälle pankrotistumas ja põhjus on täpselt sama. Ja Ecuador võib minna sama teed. Palju tähtsamad riigid võivad neile järgneda – kõige märkimisväärsemad oleks ehk Venemaa ja Saudi Araabia. Kumbki neist ei pruugi olla maksevõimeline, kui toorainete hinnad püsivad pikemat aega sellisel tasemel.

Peagi võib saabuda uus riikide võlakriis. Seekord oleks keerisesse tõmmatud aga toorainete eksportijad. Sarnaselt eurotsooni kriisile jõuavad kaotused lõpuks ka pangandussüsteemi. See tähendab, et pangad ja riigid vajavad erakorralist abi.

Võtmeküsimus on selles, kas need riigid teevad ka vajalikke reforme. Ei ole mõtet päästa riike, kes lihtsalt ei saa enam ainuüksi energiaekspordile loota.

Nafta ja teiste toorainete hinnalangus on sellel aastal olnud turgude tähelepanu keskpunktis. Suurema osa maailma jaoks peaks odavam nafta majandust stimuleerima. Naftaeksportijate jaoks on tegemist aga katastroofiga.

Esimesi märke suuremast kriisist võib leida Aserbaidžaanist, mis on endiste NSVL-i riikide seas üks suurimaid naftaeksportijaid. Nad on alustanud kõnelusi IMFga, et saada erakorralist abi. Riigi reservidest on ära kulutatud lausa 60 protsenti ja Valuutafondi käest loodetakse saada 4 miljardit dollarit lisa.

Aserbaidžaan ei ole aga ainuke riik, mis on raskustesse sattunud. Venezuela on riik, kus on majandusprobleeme olnud juba aastaid. Kuna nad sõltuvad maavaradest, on praegune seis tavapärasest veelgi kehvem. President kuulutas riigis välja eriolukorra. Ka Ecuador ei ole sugugi paremas seisus.

Järgmiseks võiks ära mainida Nigeeria. Juba praeguseks on riik küsinud Maailmapangalt ja Aafrika Arengupangalt kokku 3,5 miljardit dollarit laene.

Mis toimub aga kahe suurema ja tähtsama riigiga – Venemaa ja Saudi Araabiaga? Saudi Araabia rahandus ei ole kunagi olnud väga läbipaistev. Naftatootmises on neil madalad kulud, aga riik teeb tervikuna suuri kulutusi ja sisuliselt ei ole neil lisaks naftale teisi tuluallikaid.

Isegi ametlike andmete põhjal oli Saudi Araabia eelarvepuudujääk eelmisel aastal 100 miljardit dollarit. Kuna nafta hind langeb edasi, siis on selle aasta puudujääk tõenäoliselt suurem. See tähendab, et puudujääk ulatub 15 protsendini SKPst – sellise numbri kõrval on isegi Kreeka kokkuhoidlik riik.

Venemaa eelarvepuudujääk ei ole nii suur. Rahandusministeerium prognoosib, et sellel aastal ulatub puudujääk 20 miljardi dollarini, mis on 3 protsenti SKPst. See prognoos põhines aga eeldusel, et nafta keskmine hind jääb sellel aastal 40 dollarini barrelist. Aasta algus on olnud täiesti teistsugune.

Venemaa majandus on jõudnud surutisse – viimaste andmete kohaselt on aastane majanduslangus olnud 3,7 protsenti. Rubla on olnud aga vabalangemises ja riik põletab oma reserve tempokalt. President Vladimir Putin ei ole suutnud majandust mitmekesistada ja moderniseerida. Ta jättis riigi täielikult energiaturgude mõjusfääri. See ei saa hästi lõppeda.

See, kaua riigid vastu peavad, selgub tulevikus. Ühte asja me 2008. ja 2011. aastal aga õppisime – võlakriis võib kiiresti muutuda panganduskriisiks. Kui Kreeka, Portugal ja Iirimaa olid pankrotti minemas, jõudsid kaotused kiiresti ka pangandussüsteemi.

See võib uuesti juhtuda energiaeksportijatega. Pangad on andnud laene riigi kontrolli all olevatele naftafirmadele ja arendusprojektidele – need võivad peagi aga hapuks minna. Üks põhjuseid, miks Euroopa pangandussektori aktsiad on aasta algusest odavnenud ligi 30 protsenti, on arusaam, et pangandussektor võib saada nafta hinnalanguse tõttu suuri kaotusi.

Sellel nädalal proovis Deutsche Bank investoritele kinnitada, et pank on „kaljukindel“. Tavaliselt tekitavad sellised avaldused investorites hoopis ebakindlust.

Maailma ressursid, eriti IMFi ja Maailmapanga omad, on praeguseks Euroopa võlakriisi tõttu madalale tasemele langenud. Iirimaa võib peagi tilgutite alt pääseda, aga Kreeka ja Portgual vajavad jätkuvalt tähelepanelikku hoolt. Ei tundu, et Kreeka suudaks lähemas tulevikus iseseisvalt kahe jala peal seista.2016. aastal ei peaks ükski riik sõltuma ainult naftaekspordist. Need, kes oma majandust ei reformi, satuvad tõsistesse raskustesse. Kui nad ei suuda reforme läbi viia, peaks neil laskma ehk pankrotti minna.